Pandeemia mõjude seljatamisel on Eesti ettevõtete tugevusvaru võrreldes eelmise kriisiga suurem ning taastumine kiirem, kuid eksportivate ettevõtete turustatistika näitab suurenenud krediidikahjude hüvitamist ning survet pikemateks maksetähtaegadeks.

Värskelt valminud Creditinfo ettevõtete maksehäirete analüüs näitab, et võrreldes 2008-2011 finantskriisiga on praeguse tervishoiukriisi negatiivsed mõjud ettevõtete toimetulekule väiksemad. „Esimese kvartali andmetel tehtud maksehäirete ja -raskuste analüüs väga drastilisi muutusi ei näita, kuid peame arvestama, et kriisi mõjud saabuvad aastase viitega ning veelgi pikendavad seda riiklikud toetused ja finantssektori ning maksuameti antud maksepuhkused,“ lausus Creditinfo arendusjuht Jaanus Leemets.

Creditinfo analüüs näitab, et ettevõtete likvideerimisel on mõlemas kriisis näha kasvu umbes aasta pärast, selle kriisi esimene suurem haripunkt oli mullu detsember. „Hindame riskitaset endiselt kõrgeks, kuna ebakindlus majanduses ja ettevõtete seas ei ole möödas ning likviidsusvarud võivad olla esimese lainega suuresti ära kasutatud ning riigi rahakott õhuke,“ märkis Leemets. „Kriisile omaseid hüppelisi negatiivseid muutuseid maksehäiretes on näha turismist mõjutatud sektorites – majutus, toitlustus ja meelelahutus. Eelmises kriisis kannatas enim ehitus- ja kinnisvarasektor, mis nüüd on tänu nõudlusele seni veel heas seisus.“

Euroopa juhtiv krediidihaldusettevõte Intrum tõi välja, et Covid-19 pandeemia on oluliselt mõjutanud ettevõtete käekäiku kogu Euroopas ning seda iseäranis väike- ja keskmise suurusega ettevõte seas, kes on saanud tulude langusest ja likviidsuse vähenemisest teravamalt pihta.

„Tulevikku vaadates muutub maksete hilinemine üha suuremaks probleemiks ning Euroopa ettevõtted on mures oma klientide maksetähtaegadest kinnipidamise pärast, mistõttu muutub sel aastal üha olulisemaks õigeaegne suhtlus ja läbimõeldud tegevus võlgnikega, et hoida rahavood tasakaalus,“ lausus Intrumi Baltikumi kliendi- ja müügijuht Jelena Jurane.

KredEx Krediidikindlustuse statistika näitab, et ettevõtete huvi kindlustuse vastu möödunud aastal kasvas ning on nüüd kukkunud kriisieelsele tasemele. „Nõudlus kindlustuse järele kasvas kaks-kolm kuud peale kriisi algust, kuid juba alanud aasta algus näitab, et huvi on taas vaibunud ning riskitaju vähenenud,“ lausus KredEx Krediidikindlustuse müügiosakonna juhataja Ivika Kolk. „Seega ehkki edasist prognoosida on keeruline, tuleb endiselt adekvaatselt riske hinnata.“

„Kahjuhüvitiste kogumaht ja keskmise kahju suurus on seevastu võrreldes aasta varasemaga kasvanud, mis näitab, et kriisist tingitud ebakindlus ja negatiivsed mõjud ei ole veel seljatatud. Samuti on suurenenud nende võlgnike arv, kes muutuvad maksejõuetuks,“ lisas Kolk öeldes, et mitmed juhtumid näitavad, et üha suuremad ettevõtted võivad kriisis hävida ja makseraskustesse sattuda pandeemiast tuleneva ootamatu maksejõuetuse või pankroti tõttu. „Sealjuures enim kahjusid korvatakse just Põhjamaades ja teistes Eesti peamistes ekspordi sihtriikides.“

KredEx Krediidikindlustuse kindlustatud käive kasvas 2020. aastal 11%, ületades 700 mln eurot. Sellest oli eksporditehingute käive 450 mln eurot, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes 15,7%. Suurimad kindlustatud ekspordi sihtriigid on Rootsi, Soome ja Läti, kellele järgnevad Leedu ja Saksamaa.

Ülevaate ettevõtete maksekäitumisest ja -häiretest ning riskide maandamisvõimalustest andsid 2. juuni ettevõtete infopäeval KredEx Krediidikindlustuse, Intrumi ja Creditinfo esindajad. Oma ettevõtte kogemust eksportimisel jagas Saku Õlletehase müügijuht Margus Masing.