Foto: Renee Altrov
Eesti majandus on juba pikaajalises languses ning ka meie seniste põhiturgude seisund on ebastabiilne, mistõttu paljud Eesti eksportivad ettevõtted otsivad agaralt uusi välisturge. Paljud on selles ka edu saavutanud, kuid uuele turule minnes kulub ära ka ports ettevaatust, sest kogemus näitab, et ka saja-aastase ajalooga pealtnäha tugev välispartner võib tänases volatiilses majanduskeskkonnas makseraskustesse sattuda.
Statistikaameti andmed näitavad, et pärast pikka vindumist paistab märtsis-aprillis esimesi kergelt julgustavaid märke ekspordi taastumisest. Nii statistika kui ka ökonomistide analüüsid annavad tunnistust sellest, et meie eksportivad ettevõtted on teinud usinasti tööd uute turgude ja välispartnerite leidmise nimel ning päris mitmeid ettevõtteid on selles vallas saatnud ka edu. Kindlasti väärivad sellised ettevõtjad tunnustust, kuid ühtlasi tuleks uutele turgudele vaadates ja uute partneritega koostöösuhtesse asudes hinnata ära riskid ning end võimalike turbulentside vastu kindlustada.
Ootamatu pankrot pika ajalooga ettevõttel
Vajadust end koostööpartneri maksevõime osas kindlustada ilmestab kõnekalt üks näide elust enesest. Ühel Eesti ettevõtjal oli pikaajaline partner Saksamaa paberitööstuse ettevõtte näol – ligi saja-aastase tegutsemisajalooga ettevõte, kellega koostöö oli juba pikalt ladusalt kulgenud. Kahjuks aga viisid energia- ja muude sisendhindade järsk ning ootamatu tõus selleni, et väga pika ajalooga ettevõte muutus kiiresti maksejõuetuks. Õnneks kasutas see Eesti ettevõte krediidikindlustust ning selle tulemusel sai ta “kinni jäänud” ca 200 000 eurot tagasi.
Veel üks näide, ja seda veel kaugemalt ning meile kahtlemata võõramalt turult, kui seda on Saksamaa – üks masinate ja mehhanismide tootja oli sõlminud magusa lepingu Austraalias tegutseva ostjaga. Tellimused olid korralikud ning ettevõtte tulevik paistis väga paljulubav. Kahjuks aga ühel hetkel jäi kaugel maakera kuklapoolel asuv ostja maksekohustuste täitmisega hätta, mis omakorda võinuks kaasa tuua selle, et Eesti ettevõte sattunuks raskustesse oma töötajatele palga maksmise ja nende tööl hoidmisega. Ka siinkohal oli riskide vastu kindlustamisest abi ning ettevõttele hüvitati kahju suurusjärgus 170 000 eurot.
On positiivne, et need kaks ettevõtet olid oma riske adekvaatselt hinnanud ja end ootamatuste vastu kindlustanud. Tihtipeale see aga pole nii ja pigem kuuleb ettevõtjatelt, et neil on oma koostööpartneriga pikaajaline hea ja usalduslik koostöö. Samas on meie ettevõttel siit Eestist keeruline välisriigis tegutseva ostja tausta ja käekäiku kontrollida. Ning kui peaks rakenduma eelviidatud stsenaariumid ja välispartner satub üllatuslikult raskustesse, siis julgen väita, et Eesti majanduse mõõtkavas on igale ettevõttele ligi paarisaja tuhande eurone kahju väga tõsine põnts, mis halvemal juhul võib kogu ettevõtte tegevuse väga suure pinge alla panna, halvimal juhul isegi lõpetada ning paljud head töökohad kaduda.
Alati ei pruugi muidugi välispartneri makseraskused tähendada täielikku maksevõimetust ega pankrotti, kuid ka pikaajaline maksetega hilinemine või vajadus võlgasid kuskilt kaugelt maalt sisse nõuda ei ole kindlasti ühegi ettevõtte juhi unistuseks. Ning pankrot on muidugi kõige negatiivsem stsenaarium, sest selleks hetkeks on tõenäoliselt lisaks kinnijäänud rahale kaasnenud muu ajaline ja rahaline kulu võla kättesaamiseks, mis tuleb halvimal juhul täiel määral korstnasse kirjutada.
Ole oma uue välispartneri silmis atraktiivsem
Samas annab iga edumeelne ettevõtja endale aru, et pikaajaline kasv saab kõige suurema tõenäosusega tulla välisturgudelt. Selleks aga, et uuel turul konkurentsi pakkuda, tuleb tunda – eriti mahukate kapitali- ja kestvuskaupade müügil – finantsinstrumente. Välisostjale tundub Eesti toode või teenus atraktiivsem, kui müüja pakub sellega koos ka pika maksetähtaja ühes finantseerimislahendusega, nt ekspordilaenu ja pikaajalise ekspordikrediidikindlustuse kombineeritud lahenduse näol. See annab üheltpoolt ka välispartnerile võimaluse saada endale sobiv (pikk) maksegraafik ning teisalt Eesti ettevõttele kindluse oma tootmistegevust planeerida.
Et Eesti ettevõtjad julgeks uutele ja kaugematele, ühtlasi ka enda jaoks tundmatutele välisturgudele minna ja seal kahjusid kandmata edukalt müüki teha, on oluline osata teadlikult ka oma riske maandada.
Lisainfo:
Katrin Savi
katrin.savi@kredex.ee
