Veebiseminar  „Kasv ja uued ärivõimalused pärast pikka langust – kuidas mitte oma näppe kõrvetada?“

KredEx Krediidikindlustuse ja Creditinfo Eesti koostöös toimus 10. oktoobril veebiseminar, mille fookuses oli Eesti majanduse ja ettevõtete tulevikuvaade, sh kasvuvõimalused uutel turgudel ning seonduvad riskid. Järelvaadatav:

Kasvuväljavaade – mida oodata ja karta?

Alustuseks tutvustas KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Katrin Savi lühidalt pakutavaid krediidikindlustuse alternatiive. Sealjuures tõi ta esile, et eriti uute klientide puhul on alati olemas risk, kus tehing on küll toimunud, ent klient jääb toote või teenuse eest tasumisel võlgu. See võib olla eriti akuutseks probleemiks olukorras, kus ühe või kahe kliendi osa kogumüügist on märkimisväärne ning just sellisel juhul võib pikaaegne võlgnevus või ka pankrot avaldada olulist negatiivset mõju kogu ettevõtte tegevusele.

Teine sage olukord, millega ettevõtjad sageli uusi kliendisuhteid luues silmitsi on, on soov saada vähemalt esimese lepingu puhul ettemaksu. See omakorda võib aga ettevõtjat konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda asetada, kuna ettemaksu mitte nõudev või ka muus osas soodsamaid maksetingimusi pakkuv konkurent on seeläbi ka kliendi silmis atraktiivsem.

Eriti just eksportivatele ettevõtetele, kes meie traditsiooniliste põhiturgude ehk Saksamaa ning põhjamaade jätkuva paigaltammumise valguses aktiivselt uusi partnereid ja turgusid otsivad, on mõistlik kaaluda krediidikindlustuse lahendusi, kuna välispartnerite soovitud maksetähtajad on sageli pikemad kui Eestis harjutud ning ka võõra turu riskid mõnevõrra hoomamatumad.

Katrin Savi andis ülevaate ka tänavu esimese poolaasta kahjujuhtumitest, mis peegeldavad ilmekalt meie tänast habrast majandusolukorda ning neid ohtusid, mis ettevõtjaid ees oodata võivad. Võrreldes mullu sama perioodi ca 600 000 euroga hüvitati tänavu esimesel poolaastal Eesti ettevõtetele 900 000 eurot ehk sisuliselt poole rohkem. Keskmine kahjujuhtumi summa ulatub enam kui 72 000 euroni, mis on märkimisväärne kaotus igaühele, nii suurematele ja tugevama finantsmuskliga kui ka eriti väiksematele ettevõtetele.

Creditinfo Eesti müügi- ja turundusosakonna juht Simon Renno võttis omakorda ette laiemalt Eesti ettevõtete maksekäitumise statistika ning vaatas, kuidas see viimastel majanduse madalseisu aastatel on muutunud ning kuidas ettevõtjad end partnerite maksehäirete vastu kaitsta saavad.

Viimaste aastate statistika näitab, et alates 2022 suvest on kehtiva maksehäirete ettevõtete arv kasvanud ligi viiendiku võrra ning oktoobri alguse seisuga on Eestis ligi 12 500 ajatamata maksuvõlaga tegutsevat ettevõtet – võrdluseks 2022. aasta alguses oli neid ca 9500.

Sektorite vaates on kõige problemaatilisemad ehitussektor (23% kõigist maksehäiretega ettevõtetest) ja hulgi- ja jaekaubandus (ca 18%), millele järgnevad töötlev tööstus ning veondus ja laondus (mõlemad 8%), majutus ja toitlustus (7,8%) ning haldus- ja abitegevused (7,4%). Sealjuures on märgiline, et pole pea ühtegi olulisemat tegevusala, milles tegutsevate ettevõtete maksehäirete arv poleks alates 2022. aasta teisest poolest kasvanud.

Seega, arvestades nii üleüldist habrast majanduslikku olukorda kui ka sellega kaasnevaid riske äripartnerite tahtmatu või mõnel juhul ka tahtliku tegevuse tulemusel raskustesse sattumise osas, rõhutas ka Simon Renno vajadust igaühel oma tagala kindlustamise nimel võimalikult hoolas olla ja taustatööd teha.

Praktilist näidet, mismoodi ootamatu mitte pelgalt turgu, vaid tegelikkuses kogu meie tänast maailmapilti muutev sündmus võib ühte ettevõtet mõjutada, jagas Saku Õlletehase ekspordijuht Margus Masing. Eesti vanima tegutseva joogitootja jaoks avanes uus suuremahuline turg 2021. aastal – see oli Venemaa. Pärast 24. veebruari 2022 peatas joogitootja sisuliselt päevapealt idasuunalise ekspordi, mis tähendas ligi 70% mahus ekspordimahu kadu. Mahtusid arvestades – ka ligi 200 tuhande euroni ulatuvat rahalist kahju, mis oleks kindlustamata jättes tulnud lihtsalt korstnasse kirjutada.

Kogemusloo kõrvale andis makrovaadet üks Eesti hinnatumaid majandusanalüütikuid Lenno Uusküla Luminorist. Üleliia positiivset hetkepilti Uusküla ei näe, tuues paralleeli kultusfilmist “Mehed ei nuta”, kus justkui käib mingi hoogne ringijooksmine, ilma selleta, et keegi teaks, kuhu joostakse. Samas tunnustab Luminori peaökonomist nii Eesti ettevõtjaid kui inimesi, kes raskes majandussituatsioonis hoiavad tuleviku vaates ettevaatlikult positiivset joont.

Kutse veebiseminarile (regisreerumine on lõppenud)

Hea ettevõtja!

Eesti majandus langes kaks aastat. Eksperdid ja analüütikud on õnneks progoosimas, et tunneli lõpus on valgus ning majandus on taas kasvule pöördumas. Ettevõtjale saab kasv tulla ärimahtude kasvatamisest, näiteks uute koostööpartnerite ja lepingute kaudu nii Eestist kui välisturgudelt.

Samas on tõsiasi, et uued koostöösuhted toovad kaasa ootamatusi – olgu põhjuseks uus ja võõras turg, teistsugune ärikultuur, maksekäitumine jms.

Et uutest võimalustest maksimaalselt tõhusalt kinni haarata, samas oma tagalat kaitstes, kutsume teid 10. oktoobril kella 11–12.30 toimuvale veebiseminarile, kus vaatame otsa üldisele majanduse väljavaatele, viimaste aastate statistikale ja trendidele maksehäirete vallas, krediidikindlustuse lahendustele välisturgudel ning tutvume kogemuslooga, kus järsk olukorramuutus Venemaa agressiooni näol võttis tuntud Eesti ettevõttelt hetkega kolmandiku ekspordikäibest.

Veebiseminari programm:

11.05–11.20 Krediidikindlustus – milleks kasutada, ettevõtetele pakutavad lahendused ja nende mõju, ja kahjude statistika. Katrin Savi, KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige

11.20–11.40 Maksehäirete ja -käitumise statistika sektorite vaates; kuidas maksekäitumine on ajas muutunud. Simon Renno, Creditinfo Eesti müügi- ja turundusosakonna juht

11.40–12.00 Kolmandik ekspordikäibest korstnasse ühe päevaga – 24.02.2022 Venemaa sissetung Ukrainasse. Margus Masing, Saku Õlletehase ekspordijuht

12.00–12.30 Millised tuuled valitsevad Eesti majanduses ning kas ja kuidas saame naabrist paremaks? Lenno Uusküla, Luminori peaökonomist

Veebiseminar on osalejatele tasuta, aga vajalik on eelnev registreerimine (registreerumine on lõpenud).