Kredex Krediidikindlustuse mullune statistika peegeldab Eesti peamiste eksporditurgude halvenenud majanduslikku seisu – jätkus juba 2022. aastal alanud välispartnerite pankrottide arv ning koguni 40 protsendi võrra kasvas ka maksehäirete arv.

“Ühelt poolt näitab välisturgude majanduskonjunktuuri ligi poole võrra kasvanud maksehäirete arv ja esinemissagedus, teisalt on positiivne, et keskmine registreeritud maksehäire – ligi 52 000 eurot – oli aasta varasemast väiksem,” kirjeldas Kredex Krediidikindlustuse juhatuse liige ja müügiosakonna juhataja Katrin Savi pressiteates.

Kokku hüvitati Savi kinnitusel Eesti ettevõtjatele kahjusid summas ligikaudu 1,2 miljonit eurot. Aasta varasemaga võrreldes – toona hüvitati kahjusid 1,7 miljoni euro ulatuses – kahjude kogumaht kahanes, teisalt oli väljamakstud hüvitiste koguarv mõnevõrra suurem. Keskmiseks kahjuhüvitise suuruseks kujunes eelmisel aastal ligi 51 000 eurot, võrrelduna aasta varasema 86 000 euroga.

“Suurimad hüvitatud kahjud ulatusid 195 000 euroni ning need olid seotud vastavalt kaubandussektoris tegeleva ostjaga Poolas ning puidusektorist pärit ostjaga Saksamaal. Kokkuvõtlikult olid peamised maksehäiretest tingitud kahjude hüvitised seotud Eesti peamiste eksportturgudega, Saksamaa kõrval veel Soome, Läti ja Norra,” kirjeldas Savi.

Ettevõtetele määratud sihtriikide esikohal oli Eesti põhiline eksporditurg Soome 41,6 miljoni eurose koondkrediidilimiidiga. Järgnesid Rootsi 26,5, Leedu 21,7 ning Läti 20 miljoni euroga. Riikide esikümnes on veel Norra, Itaalia, Poola, Taani, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Savi sõnul olid enamus kahjujuhtumeid 2023. aastal seotud ostja maksekohustuste rikkumisega, sealhulgas jätkus juba 2022. aastal alanud ootamatutest pankrottidest tingitud kahjude laine. “Viiendik kahjujuhtumitest oli seotud ostjate ootamatu pankrotiga ning sektoritest olid suurimad kahjud seotud puidusektoriga, järgnesid kaubandus-, toiduainete ning ehitussektor,” lisas ta.

Esialgsete andmete kohaselt kindlustas Kredex Krediidikindlustus 2023. aastal Eesti ettevõtete käibeid suurusjärgus ligi 672 miljonit eurot, sealhulgas 519 miljoni euro ulatuses ekspordikäivet. Välisriike, millesse eksportivate ettevõtete käivet kindlustati, oli kokku 67.

Alanud aasta suundumustest rääkides märkis Savi, et üleilmse krediidikindlustajate katusorganisatsiooni Berne Unioni mulluse aastaraamatu kohaselt annavad globaalne nõrk majandustsükkel ja vähenenud kindlustunne alust arvata, et ettevõtete maksejõuetused liiguvad sel aastal tõusule, samas on tõus mullusest aeglasem. “Üksikuna riike vaadates tuuakse esile kahte trendi – mõned riigid on kahjude osas tagasi COVID-19 pandeemia eelses normaalsuses ehk kahjud on stabiliseerunud, teiste jaoks aga on kohandumine jätkuvalt käimas ehk prognoosida on kahjude suurenemist,” osundas ta.

Kuna Eesti avatud ja väikese majandusena paljude teiste riikidega võrreldes pandeemia ajal ja järel suurte ettevõtlustoetustega silma ei paistnud, siis võiks Savi sõnul Eesti paigutuda just esimesse ehk stabiliseerunud riikide gruppi. “Samas peame silmas pidama, et Eesti jätkuv majanduslangus hoiab krediidimüügist tulenevad riskid tugevalt fookuses ja loob eeldused maksejõuetuste arvu kasvuks, mis omakorda võib tähendada ka kahjujuhtumite arvu suurenemist,” lisas Kredex Krediidikindlustuse juhatuse liige.

Uudis avaldati ka BNS-i lehel, Postimehes ja Finantsuudistes.