Praktikas tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus ostja vaidlustab oma kohustuse saadud kauba või teenuse eest kindlustusvõtjale (müüjale) maksta.
Vaie võib puudutada näiteks müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteeti, kauba kogust või tarnetähtajast kinnipidamist. Paraku tuleb vahel ette ka seda, et ostja esitab vaide pahatahtlikult, omamata selleks sisulist alust, kuid soovides maksmisest teadlikult hoiduda või seda edasi lükata. Olenemata vaide põhjusest, on krediidikindlustuse vaatest oluline mõista, et krediidikindlustus katab ostjaga seotud makseriski, mitte aga müüja ja ostja vaheliste juriidiliste vaidluste riske.
Sageli eeldavad kindlustusvõtjad ekslikult, et kui ostja on esitanud vaide, hakkab kindlustusandja müüja ja ostja vahelist vaidlust lahendama. See ei ole paraku võimalik. Kindlustusandja ei tee otsuseid kauba või teenuse kvaliteedi, kaubakoguste või muu sarnasega seotud vaidlusküsimustes. Kindlustusandja ei saa ka hinnata ega otsustada, kas vaidluse poole väited või vastuväited on pahatahtlikud, tähtaegsed või hilinenud, kas neid tuleks arvestada või mitte. Kindlustusandja ei ole vaidlusi lahendav organ, vaid tegeleb üksnes kindlustamisega.
Vaidlus tuleb lahendada kindlustusvõtjal ja ostjal omavahel. Parim viis on see, kui vaidlusküsimused õnnestub lahendada poolte kokkuleppe teel. Kui tegemist on heas usus tegutsevate lepingupartneritega, siis üldjuhul ka kokkulepe saavutatakse ja järgneb ka makse ostjalt.
Kui poole kokkuleppele ei jõua, peab kindlustusandja hindama, kas on mõistlik pöörduda ostja vastu kohtusse või vahekohtusse (kui on sõlmitud vahekohtu kokkulepe). Krediidikindlustus ei kata selliste vaidluste lahendamise kulusid. Üldreeglina määratakse kohtulahendiga, et kulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
Kindlustusandja saab vaidlustatud nõude korral teostada kahjukäsitluse toimingud sellises ulatuses, mis on vajalikud selgitamaks, kas poolte vaidlus on ainus asjaolu, mis hüvitise maksmist takistab. Kui see nii on, jääb kindlustusandja ootama, milliseks kujuneb vaidluse lahendus.
Kui lahendi kohaselt ei olegi ostjal kohustust müüjale midagi maksta, ei ole ka kindlustusandjal hüvitise maksmise kohustust, sest kindlustatud nõue puudub. Kui aga ostja on kohustatud müüjale kauba või teenuse eest maksma, on selge, et kindlustatud nõue on olemas. Kui kindlustusvõtja nõue rahuldatakse osaliselt, on ka kindlustatud nõue olemas selles ulatuses. Kui ostja vaatamata kohtu või vahekohtu lahendile kindlustusvõtja nõuet siiski ei täida, realiseerub ostja makserisk ning kindlustusandja saab hüvitada kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingus sätestatud tingimustel.
Ostja pahatahtlikkusest ajendatud vaided kohtus enamasti kinnitust ei leia. Sellistel puhkudel tuleb lihtsalt paraku arvestada vaidluse lahendamisele kuluva aja ning menetluskuludega, mille tagasi saamine ostjalt ei pruugi täisulatuses õnnestuda.
Kokkuvõtteks: oluline on eristada kaht erinevat olukorda: ostja ei maksa, kuna ta pole selleks võimeline, ning ostja ei maksa, sest ta esitab vaide. Krediidikindlustus on loodud pakkuma kaitset esimesena nimetatud olukorras. Teisel juhul tuleb müüjal ja ostjal endil esmalt vaidlus lahendada ning luua selgus selles, kas ostja on kohustatud maksma ning kui suur on tema maksekohustus.
Foto: AI loodud
